Hetkeseis

TrĂ¼ki

Pokumaa teemapargi hetkeolukord
Vaadatest Tuleviku Pokumaa kaarti, siis on olemas vaid osa Pokumaast. 2008 a. juunis avas uksed Pokumaa külastuskeskus Pokukoda, mis on ühtlasi administratiiv- ja infokeskus. Euroopa Liidu struktuurifondide toel EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist finantseeritud projekti „Pokumaa teemapargi väljaehitamine“ raames on valminud ka Haukale linnuvaatlustorn, külakiik, püstkoda ja piknikukohad. Varasemast ajast on Haukal olemas mätaskatusega kuivkäimla ja lava.

Padasoomäel on Puuko eluase - Puuko tare, ait, suitsusaun,, puukuur, kemmerg ja püstkoda. Pokumaal on mitu loodusrada: 1 matkamängurada ja 2 taimeõpperada.

Pokumaa territoorium on märgistatud puitviitadega, samuti on paigaldatud projekti raames viidad suuremate teede äärde.

Pokumaa Sihtasutuse loomisest saadik on korrastatud Pokumaa territooriumi ning tegeletud selle väljaarendamisega. Külastajad on saanud tellida giidi. On toimunud väga palju üritusi ning ettevõtmisi. Pokumaa Sihtasutus loosib kaks korda aastas loodusradade õigesti vastanute vahel auhindu.

Pokumaa SA tegeleb jätkuvalt rahastajate leidmisega Pokumaa teemapargi väljaehitamiseks nii, nagu see on kujutatud Tuleviku Pokumaa kaardil. Kõik abipakkumised on teretulnud!

Üldprojekt
Ajaloolisel Võrumaal, Eesti vanima tamme lähistel, on rajamisel Pokumaa, mis tugineb Edgar Valteri üldtuntud ja -tunnustatud pokutriloogia ("Pokuraamat", „Pokuaabits“, „Pokulood“) ainestikule. Tulevase Pokumaa territoorium asub praeguse Võru- ja Põlvamaa ning ühtlasi Urvaste ja Kanepi valla piiril ning hõlmab 55,7 ha.

Pokumaa põhieesmärgiks on aidata kaasa kultuuri ja loodust väärtustavate ning oma rahvuslikku identiteeti tunnetavate põlvkondade avatud ja loovale arengule. Pokumaa seondub tihedalt Lõuna-Eesti maastikutüübi ning 20. sajandi alguse arhailise olustikuga, olles samal ajal ka tükike muinasmaad. See annab aluse väita, et Pokumaa saab olema teiste omalaadsete hulgas unikaalne nähtus.

Pokumaa rajamiseks ja haldamiseks on asutatud ja registrisse kantud Pokumaa Sihtasutus, mille asutajateks on Eesti Vabariik ( esindaja Põlva Maavalitsus), Kanepi vald, Urvaste vald, SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), AS Eesti Post, MTÜ Võro Selts VKKF ja Edgar Valter.

Pokumaa olemus ja eripära
Pokumaa näol pole tegemist Disneyland- tüüpi lõbustuspargiga. Pokumaa erineb oluliselt ka Muumimaast ja teistest traditsioonilistest muinasmaadest, millel puudub orgaaniline seos loodusliku keskkonnaga.

Pokumaa võtmeks on Edgar Valteri " Pokuraamat" ja selle nimitegelased. Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on n.ö. looduslikud prototüübid. Muinaslugu pokudest sündis Võrumaa loodusest inspireerituna. Pokumaal kandub see lugu raamatu lehekülgedelt taas Võrumaa looduse keskele. Muinasjutulise elemendi ja loodusliku keskkonna sümbioosis seisnebki Pokumaa ainulaadsus. Pokud sümboliseerivad Eestimaa tagasihoidlikku, kuid eestlasele hingelähedast loodust. Puuko on pärit ajast, mil inimeste suhe loodusega oli vahetum kui tänapäeval. Puuko abiga taastatakse kaduma kippuv või juba kadunud kontakt eheda loodusega, õpitakse seda nägema, mõistma ja hoidma. "Vaadake vaid," jätkas Puuko, "vaadake enda ümber, kus me oleme ja kus me elame!" (Pokuraamat, lk. 44).

Pokud vajavad kodu- ja turvatunnet. Seda vajavad ka kõik lapsed.

Eestlastele kui väikerahvale on eriti olulised tema kodupaik ja juured. Et nii loodushoidlik ellusuhtumine kui ka rahvusliku identiteedi väärtustamine on tänapäeva maailmas omandamas üha suuremat tähtsust, siis peaksid pokude ja Puuko mõtteviis ja tõekspidamised sobima ka rahvusvahelisse konteksti. Erinevad liigid rikastavad loodust, erinevad rahvuskultuurid inimkonda. "Me oleme kõik selle suure ja targa looduse pisukesed ahelalülid. Me elame täna ja igavesti." (Pokuraamat, lk. 44). Nii võtab Puuko oma elutarkuse lühidalt kokku.

Pokumaa kirjeldus
1. Pokumaa südameks on Puuko ja teiste "Pokuraamatu" tegelaste eluase ja põhiline tegevuspaik Padasoomäe talu põlispuude all. Siia paigaldatakse vanad, kuid hästi säilinud palkhooned - tare, ait ja suitsusaun. Kõik hooned saavad arhailise sisustuse (mööbel, esemed, tööriistad). Majapidamisse kuulub veel maakividest kelder, vanaaegne käsipumbaga kaev, puukuur jne. Sauna juures on tiik. Puukol peab olema (peale vanade õunapuude) ka väike juurviljaaed ja põllulapp ( kus küntakse- külvatakse arhailisel viisil, lõigatakse vilja sirbiga ja pannakse hakki) ning paar mesipuud. Kõike kirjeldatut piirab stiilne püstandaed.

Padasoomäel saavad lapsed väikeste rühmade kaupa kohtuda ,,Pokuraamatu" tegelastega. Puuko tutvustab oma külalistele endisaegset elu-olu, sisustab nende aega pokutähtpäevade tähistamisega ( vt. Edgar Valter, Pokukalender 2001) ja muude Pokumaale kohaste ettevõtmistega.

2. Lähikonna metsa, mis on maastikuliselt vaheldusrohke ja üsna liigirikas, ei korrastata ega kujundata parkmetsaks, vaid lastakse loodusel toimida omapäi. Samas pole siin otseselt tegu ka reservaadiga. Olemasolevat taimekooslust täiendatakse sobivate liikidega, (erineva pikkusega) jalutusradade ümbrust aga kohendatakse selliselt, et looduslikud vaatamisväärsused paremini esile tuleksid (selleks kasutatakse eelnevalt mitme eriala spetsialistide abi). Rajatakse sillakesi, kujundatakse puhkeplatsikesi, süvendatakse veekogusid ja korrastatakse allika ümbrust. Radade lähedale paigaldatakse sobivaid puuskulptuure, viguristmeid, ka mitmeid muinasloolisena mõjuvaid detaile ja kompositsioone, mis aitavad arendada laste kujutlusvõimet ja põnevustada nende jaoks loodust. Metsaradadel on giidiks taas Puuko. Ja loomulikult kohtutakse siin nii looduslike kui ka muinasjutupokudega. Muinasmetsa territoorium ( ca 25 ha) on piiratud rõhtaiaga ja märgistatud piirikividega.

3. Maantee äärde rajatakse Pokukoda - Pokumaa külastuskeskus. Sealtkaudu pääseb pererahva elamise keskele. Pokukojast saabki alguse teekond Puuko ja pokude juurde. Pokukoda on uusrajatis- stiililt sobiv palkhoone, mille arhitektuurilise lahenduse puhul lähtutakse Edgar Valteri kavandeist.

Pokukoja funktsioonideks on:
tagada Pokumaa sujuv töökorraldus ja kogu kompleksi valve; anda külastajaile pokude ja Pokumaa eeltutvustus (suured värvifotod pokudest eri aastaaegadel ja nende meelispaikadest, Edgar Valteri poolt koostatud- joonistatud suur Pokumaa kaart jne.);

eksponeerida püsinäitusena Edgar Valteri loomingut (maalid, raamatute originaalillustratsioonid, joonistused jne.) ning samas tutvustada kõigi Edgar Valteri autoriraamatute peategelasi nukkudena;
korraldada näitusi loodusfotodest, taimekompositsioonidest, kohalikest käsitööesemeist, laste loodus- ja pokuteemalistest joonistustest, metsaleidudest jne;

korraldada lastele looduskaitseüritusi, ka joonistamispäevi ja võru keele päevi, mille temaatika seondub loodusega, Võrumaaga, Edgar Valteri loominguga;

korraldada etendusi-lavastusi Edgar Valteri loomingu ainetel ( ka võrukeelsetena);

organiseerida trükiste ja meenete müüki, mis tutvustavad Pokumaad ja pokusid, Edgar Valteri loomingut, võru keelt ja kultuuri ning Pokumaa lähiümbruse loodus- ja kultuuriobjekte;

jagada teavet kõigi regiooni kuuluvate loodus- ja kultuuriobjektide kohta.

Pokukoja ruumiprogrammi kuulub kaks suurt näitusesaali, väiksem näituseruum, ruum ürituste korraldamiseks, ruumid käeliseks tegevuseks, mängutuba, puhkeruum, fuajee (müügi- ja infopunkt), abiruumid (hoidlad, tualettruumid ja personaliruum).

Suurem parkla jääb Pokukojast ja Padasoomäe talukohast ca 500 m kaugusele maantee äärde. Pokukoja juurde tuleb rajada ka väike parkla Pokumaa töötajate jaoks.

4. Endise Hauka talu kohale rajatakse Pokumaa toitlustus- ja majutuskeskus. See on toitlustus- ja vajaduse korral ka majutuskeskus, mis võib tegutseda ühtlasi ökoviljelus- ja (või) mesindustaluna. Endisest talust on säilinud suur õunepuuaed ning tiik. Pokumaa külastajaid kostitatakse siin maapiima, koha peal valmistatud leiva, või, sõira ja teiste maapäraste toitudega. Lapsed saavad sõita hobuveokil (suvel vankril, talvel reel), mängida endisaegseid talulaste mänge, kiikuda külakiigel ja teha muud huvitavat, mis linnatingimustes on välistatud.

Pokumaa eesmärgid
1. Õpetada lastele (Puuko ja pokude abiga), kuidas loodusega sõbraks saada ja elada sel kombel, et nii inimene kui ka loodus end hästi tunneksid.

2. Õpetada lapsi nägema erilist ja huvitavat ka näiliselt tavalises ja märkamatus.

3. Võimaldada lastel ( ja miks mitte ka nende vanemail) kogeda ja nautida seda, mida pakub rikkumata loodus.

4. Avardada laste kultuuri- ja loodusalaseid teadmisi.

5. Arendada ja rikastada laste fantaasiat, ühendades looduslikke detaile muinaslooliste elementidega.

6. Tutvustada lastele Lõuna-Eesti maarahva elu-olu 20. sajandi algul.

7. Võimaldada lastele maapäraseid ettevõtmisi ja meelelahutusi.

8. Eksponeerida Edgar Valteri loomingut püsinäitusena.

9. Korraldada looduse ja kohaliku kultuuritemaatikaga seonduvaid näitusi ja lasteüritusi.

10. Anda teavet kõigi regiooni kuuluvate huviväärsuste kohta.

Pokumaa aitab elavdada regiooni kultuurielu ja arendada loodushoidu, edendada kultuuri- ja loodussõbralikku turismi ning tõsta kohalikku tööhõivet.

Edgar Valteri loomingul on arvestatav koht Eesti kultuurikontekstis. Pokumaa seondub peale kultuuri ka hariduse, keskkonnakaitse ja regionaalarengu valdkondadega.Selle mahuka projekti realiseerumine on investeering kogu Eesti tulevikku. Ainulaadse turismiobjektina pälvib Pokumaa kindlasti rahvusvahelist tähelepanu.

Koostanud Külli Leppik
Pokumaa Sihtasutuse Nõukogu liige